ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS
Nimelt, olgu f tõkestatud lõigus
[a, b], olgu M = sup f (x) ning oletame väitevastaselt, et f (x) < M iga x ∈ [a, b] korral. Iga x ∈ [a, b]
x∈[a,b]
jaoks olgu valitud εx ∈ (0, M −f (x)). Kuna f on pidev lõigus [a, b], siis iga x ∈ [a, b] jaoks leidub δεx > 0
omadusega, et f (z) < f (x) + εx < M , kui z ∈ Uδεx (x) ∩ [a, b]. NüüdnHeine–Boreli lemmaovõimaldab
S
lõigu [a, b] kattest Uδεx : x ∈ [a, b] eraldada lõpliku alamkatte
S
Uδεx : k = 1, . . . , n ⊇ [a, b].
k
Niisiis osutub, et iga z ∈ [a, b] jaoks f (z) < max{f (xk ) + εxk : k = 1, . . . , n} < M , mis on vastuolus
sellega, et M on f väärtuste hulga vähim ülemine tõke.
3.7