Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses
vahetusel ligi 2000.Maantee ja külakõrtside seas oli umbes ¼ ehk veerand mõisate viina
toodangust ja enamik õlletoodangust.Väga olulisel määral sõltub läbimüük kõrtsi
asukohast.Kui tööstuses mõõdeti õlu ja viina pangega,siis kõrtsis oli põhimõõduks toop ja see
mahutas 1,3 l .Viina müüdi portlitega.Kõrtsides müüdava viina kangus oli 50 % samal ajal
Venemaal müüdava viina kanguseks oli 40 % .Kehtestati viinamüügi alamhinnad,toobi viina
alamhinnaks kehtestati nt. Iirimaal 1762. aastal 10 kopikat,65-ndal aastal 14 kopikat,
alammäära kehtestamise põhjuseks oli see,et prooviti piirata talurahva joomist.Eestimaal
tohtis olla ainult üks kõrts,mitte rohkem.Teede äärde ehitati ka veskeid aga neid kasutati
enamasti kõrtsidena.1760-ndatel 1770-ndatel aastatel võttis kuberner vastu piiravad
määrused,et piirata veskite ehitust.
Reisikirjeldused