"alamakapten" - 1 õppematerjal

Kooliõpilased Vabadussõjas

aasta 13. jaanuaril alustas pataljon pealetungi piki Võrtsjärve idakallast, vallutades 16. jaanuaril Rannu mõisa, kus kandis esimesi kaotusi. Järgnenud päevadel toimusid lahingud Valguta lähistel. Sinna toodi juurde vabatahtlikke kooliõpilasi. Jaanuarikuu lõpul oli pataljonis juba umbes 400 meest. Kaks nädalat kestnud lahingutes langes pataljonis 6 ja said haavata 18 õppursõdurit. Mais 1919 formeeriti sõjavägede ülemjuhataja korraldusel Tartu linna ja maakonna kooliõpilastest alamakapten Saali juhtimisel iseseisev väeosa ­ Tartu Kooliõpilaste Pataljon. Õpilased paigutati kasarmusse. Nad said palka ja riigilt toidu, võtsid peale koolitööd osa sõjalistest õppustest ning sise- ja garnisoniõppustest. Pataljonis oli ka oma õppekomando, kus valmistati õppursõdureist allohvitsere, kellest oli väeosades algul suur puudus. Meeste arv pataljonis oli tõusnud 1000 meheni ja lühikese ajaga kujunes pataljon ustavaks ja distsiplineeritud väeosaks, keda võidi vajaduse korral