mäleta sellest midagi, esineb lastel vananemisel kaob Uneapoe une ajal tekiv hingamiskatkestus, 8 korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg · Kõik inimesed näevad und, hommikul lihtsalt ei mäletata · Enamasus unenägudest on pildilised ehk visuaalsed: kuulmise, kompimise ja haistmisega seonduvad üsna harva · Enamasti on unenäod värvilised · Unes tulevad ilmsiks alalteadlikud soovid ja vajdused Ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi, muutes inimese meeleolu, tuju ja käitumist Jagatakse: hallutsinogeenid, stimulandid ja depressandid Uimasti tekitavad sõlutuvust ja ei ole alati uimastva toimega · Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone, pärsivad KNSi tegevust · Marihuaana, maskaliin ja LSD · Nägemuste sisu on ennustamatu, sõltudes inimese tujust ja ootustest aine mõju suhtes
MOTIVATSIOONITEOORIAD. 1. Instinktidel põhinev lähenemine. Käitumismallid on organismi "sisseõmmeldud" ja nad vallanduvad spetsiifilise vallandava jõu mõjul. 2. Isiksusest lähtuvad teooriad. 2.1. FREUD-i psühhoanaluutiline motivatsioonimudel lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad naudinguprintsiibist. Satuvad vastuollu teadvusliku kontrolliga, mis lähtub reaalsuse printsiibist. 2.2. K.Lewin. sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks distsipliiniks. Motivatsiooni mõistetakse kui vektorit, mis on suunatud inimese eluruumi teatud objektidele. VASTASJÕUDUDE TOIMEL VÕI PÕRKUMISEL BARJÄÄRIDELE TEKIVAD KONFLIKTID. 2.3. Humanistliku psühholoogia traditsioon. A.Maslow humanistlik motiivide teooria