6 Ajam võimaldab juhtida teineteisest sõltumatult mootori pöördemomenti etteande- suuruse Ts abil ning õhupilu magnetvoogu etteandesuurusems abil. Negatiivse tagasisidega hoitakse mootori õhupilu magnetvoog konstantsena ning mootorit juhitakse etteandemomendi Ts abil nagu alalisvoolumootorit ankruvooluga. Mootori juhtimiseks antakse ette kaks ristsuunalist staatorivoolu komponenti isq ja isd. Kuna regulaatoritest K1 ja K2 ette antud suurused on alalisvoolusignaalid paigalseisvas koordinaadistikus, siis tuleb nad kõigepealt teisendada pöörlevasse kahefaasilisse koordinaadistikku ning seejärel pöörlevasse kolmefaasilisse koordinaadistikku, milles töötab reaalne mootor. Mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks tuleb mõõta selle suurust vahetult mootori õhupilusse paigutatud anduritega, näiteks Halli tajurite või mõõtemähistega. Andurid paigutatakse mootori magnetahela ristuvatele telgedele,
elektromagneti poole. Ankru serv vajutab oma liikumise lõpul katkesti liikuva kontakti sabale, vooluahel kätkeb ja elektromagnet demagneetub. Membraan koos ankruga lii- gub algasendisse, kontaktid sulguvad uuesti ja kogu prot- sess kordub. Elektromagneti südamiku magnetvälja muu- tumise tõttu membraan võngub 150 . . . 200 korda sekundis, tekitades heli. Suurega kaasa võnkuv väiksem membraan tekitab kõrgema tooniga heli, mis koos põhitooniga annab meeldivama lõpptulemuse. Alalisvoolusignaalid tarbivad 2 . . . 3 A voolu. - Siionatuled. Liikluse tihenemine on sundinud ka mootor- ratastel ning motorolleritel rakendama suunatulesid. Need 114 11 5 on väikesed laternad sõiduki külgedel, mida juhitakse vil- gutusrelee ja lülitiga. Lüliti asub roolikangil parema käepideme juures ning on
annaabi.ee 
