ja ankrut. Vastupidiselt dünamo töötamisele, mis tekitas elektrivoolu siis, kui dünamo ankrut pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto käivitussüsteemi kuuluvad käiviti, aku ja lüliti. Mõnedel autodel lülitatakse käiviti tööle relee vahendusel. See on vajalik lüliti kaitsmiseks tugeva voolu eest, süsteemi võivad kuuluda veel mitmesugused eelsoojendid ja lülitid. Käiviti koosneb alalisvoolumootorist, tõmbereleest ja sidurdusmehhanismist. Temale esitatavad nõuded on: küllaldane pöördemoment, väike elektritakistus, töökindel sidurdusmehhanism ja selle kindel lahutumine, võimalikult väiksed mõõtmed ja mass. Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel. Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad, lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt
tekitatud magnetväljaga sünkroonselt nagu sünkroonmootori rootor, kuid antud juhul on staatori magnetvälja pöörlemiskiirus pooljuhtkommutaatoriga reguleeritav. Rootori võlli mehaanilise momendi suurenemisel hakkab rootor staatori väljast maha jääma, kuid tänu kommutatsiooni rootori asendist sõltuvale automaatsele juhtimisele aeglustub ka staatori välja pöörlemine ning rootor säilitab staatori väljas oma suhtelise asendi. Seega eristab sünkroonmootorit alalisvoolumootorist vaid pöördvälja tekitamise põhimõte. Sünkroonmootori pöördväli tekitatakse toitevõrgu või muunduri konstantse sagedusega pingesüsteemiga. Harjadeta alalisvoolumootori pöördväli tekitatakse rootori asendianduri signaali abil juhitava pooljuhtmuunduriga.Rootori asendi määramine otsese mõõtmisega toimub magnetvoo Halli anduritega, optiliste impulssanduritega või resolveritega. Kaudne ehk anduriteta mõõtmine põhineb staatori magnetvoo, mähise induktiivsuse ja
mõõtetulemuste ja kalibreerimisandmete edastamiseks mõõtekontrollerisse või eemal asuvasse arvutisse. 32. Elektrienergia mõõtmise võimalused ja seadmed Mõõteseadet, mis salvestab energiakulu vatt- või kilovatt-tundides (d zaulides), nimetatakse energiaarvestiks. Alalisvooluringides kasutatakse energiamõõtmiseks elektrodünaamilisi mõõteseadmeid, mis töötavad integreerivate vattmeetritena (joonis 2.100). Selline energiaarvesti koosneb väiksest alalisvoolumootorist, mille staatori ja rootori mähised on metalsete südamiketa. Magnetväli tekib tarbitava voolu It toimel paigalseisvas ergutusmähises EM. Rootori mähistega on jadamisi ühendatud eeltakisti Re ja kompenseeriv mähis KM. Seda ahelat toidetakse pingega U. Et südamikud puuduvad, on rootorit läbiv magnetvoog võrdeline vooluga It. 25
kuna ajami tunnusjooned ei ole piisavalt jäigad. Peale selle ei kindlusta avatud süsteemi tunnusjooned voolu ja seega momendi täpset reguleerimist või piiramist. Probleemi saab lahendada suletud juhtimissüsteemi abil. Selle näiteks vaatleme alalisvooluajami suletud juhtimissüsteemi negatiivse tagasi- sidega kiiruse järgi (joonis 4.5). Joonis 4.5 Ajami jõuosa koosneb võõrergutusega alalisvoolumootorist M ja kolmefaasilisest tüüritavast alaldist JM. Tagasisidesignaal kiiruse järgi saadakse püsimagnetergutusega tahhogeneraatorilt B ja suunatakse koos kiiruse etteandesignaaliga Ue, juhtimis- süsteemi JS võrdlussõlme. Selleks et tuletada ajami tunnusjoonte võrrandid suletud juhtimissüsteemi korral, lähtume ajami elektromehaanilise ja mehaanilise tunnusjoone võrranditest avatud juhtimissüsteemi korral Ejm /(k (Ra + Rjm) * Ia /(ka a ; (1)
annaabi.ee 
