rootorivälja põhjapooluse telje ja staatorivälja põhjapooluse telje vahel ligikaudu konstantne. See nurk valitakse harilikult vahemikus 60...90º. Selle tõttu muutuvad masina omadused sarnaseks alalisvoolu masina omadustega, kus kommutaatori toimel on rootori ja staatori väljade vaheline ruuminurk pidevalt 90º (selline ruuminurk tagab maksimaalse pöördemomendi). Sarnaste omaduste tõttu nimetatakse vahelduvvoolu servomootorit ka harjadeta alalisvoolumootoriks.Harjadeta alalisvoolumootoris on voolu mehaaniline kommutatsioon asendatud elektroonilisega kommuteerib asendianduri poolt juhitav vaheldi. Peale selle on ergutusvälja tekitaja viidud staatorilt rootorile selleks kasutatakse tavaliselt püsimagneteid. Kommuteeritav mähis on aga viidud rootorilt staatorile. Seda nimetatakse pöördkonstruktsiooniks. Elektroonilise kommutaatori lihtsustamise huvides on kasutatud ainult kolme mähise sektsiooni. Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike
Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool (vt. Joonis 4.1, a), siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje (vt. Joonis 4.1, b). Pöördemomendiks nimetatakse jõu F ning jõuõõla D korrutist ning arvutatakse M F D sin a b Joonis 4.1. Pöördemomendi tekkimine alalisvoolumootoris Elektrimootoreid võib sõltuvalt toitepinge tüübist jagada kolmeks grupiks: alalisvoolumootorid, vahelduvvoolumootorid, impulsstoitega mootorid. 4.2. Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorid (direct current motors, dc motors) koosnevad õhupiluga üksteisest eraldatud staatorist ja rootorist. Staatoril paiknevad magnetvälja poolused, milles tekitatakse magnetväli. Pöörlevat osa nimetatakse ankruks, mis koosneb mitmetest mähistest.
Nagu teistel mootoritel, koosneb alalisvoolumootori vooluvektor kahest komponendist: ankruvoolust ja ergutusvoolust. Ankruvool sõltub koormusest ning tekitab magnetomotoorjõu ja elektromagnetilise momendi. Seega on konstantse ergutuse korral arendatav elektromagnetiline moment määratud valemiga (5.5). Ergutusvool tekitab mootori ergutusvoo. Mõlemad voolukomponendid on ehituslikult eraldatud ning eraldi juhitavad. Olenemata sellest esineb alalisvoolumootoris ankrureaktsioon, mis muudab aheldusvoogu 1, kuid seda kompenseeritakse harilikult ehituslike meetoditega. Tänu ankrureaktsiooni kompenseerimisele on alalisvoolumootori parameetrid järgmised, L12 << L1, L12 << L2, seega 1 avaldub valemiga 190 s1 I1R1 U1 E1 I1
annaabi.ee 
