Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV (Eestis 110 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6.2Geotermaalenergia 2.2 Päikeseenergia Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Passiivse päikeseenergia kasutamisel ehitatakse hoone nii,et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb iseenesest. 2
alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6 Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on
annaabi.ee 
