1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t. pinge ja voolu) pidevatoimeline reguleerimine sobib vaid juhul kui tarbitav võimsus on väike ning sellest tulenevalt pole ka kadude suurus oluline. Jõuseadmete puhul tekivad pidevatoimelisel reguleerimisel alati suured kaod, mistõttu pidevreguleerimist püütakse vältida. Niisugune reguleerimisviis on jäänud kasutusele vaid üksikjuhtudel, nt. vanemat tüüpi alalisvooluajamites, kus mootori ankruahelasse on lülitatud reostaadid. Tänapäeval on energiasäästu saavutamiseks peaaegu kõikides jõuseadmetes hakatud rakendama koormuspinge ja -voolu impulssreguleerimist lüliti abil. Levinum impulssreguleerimise viis on pulsilaiusmodulatsioon (pulse width modulation, PWM), mille puhul on konstantse sisendpinge korral regulaatori väljundpinge keskväärtus võrdeline impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti
1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t. pinge ja voolu) pidevatoimeline reguleerimine sobib vaid juhul kui tarbitav võimsus on väike ning sellest tulenevalt pole ka kadude suurus oluline. Jõuseadmete puhul tekivad pidevatoimelisel reguleerimisel alati suured kaod, mistõttu pidevreguleerimist püütakse vältida. Niisugune reguleerimisviis on jäänud kasutusele vaid üksikjuhtudel, nt. vanemat tüüpi alalisvooluajamites, kus mootori ankruahelasse on lülitatud reostaadid. Tänapäeval on energiasäästu saavutamiseks peaaegu kõikides jõuseadmetes hakatud rakendama koormuspinge ja -voolu impulssreguleerimist lüliti abil. Levinum impulssreguleerimise viis on pulsilaiusmodulatsioon (pulse width modulation, PWM), mille puhul on konstantse sisendpinge korral regulaatori väljundpinge keskväärtus võrdeline impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti
Kuna koormusel on teatud induktiivsus, ei saa punktjoonega näidatud voolu suund muutuda hetkeliselt, seega läbib vool vabavooludioode osa poolperioodi vältel. Joonis 3.28, b illustreerib modulatsioonimeetodit, mida tuntakse kui faasinihkega plokkmodulatsiooni. Seda meetodit kasutatakse transistorsilla juhtimiseks. Erinevalt lihtsast nelinurkpinge modulatsioonist, kus juhitakse ainult sagedust, on siin vajalik pinge ning sageduse üheaegne juhtimine. See on põhiprobleemiks kõikides alalisvooluajamites. Joonisel 3.28, b on ühefaasilise sildlülituses vaheldi (joonis 1.8, c) juhtimise ajadiagramm. Esimese modulatsiooniperioodi algul avanevad transistorid VT1 ja VT4, kuna transistorid VT2 ja VT3 on suletud. Ajavahemiku tsees, vältel toidab mootori juhtimismähist alalispinge Us1. Esimese perioodi lõpus sulguvad transistorid VT1 ja VT4 ning juhtimismähis jääb toiteta ajavahemiku tvälj vältel. Järgmisel ajavahemikul tsees transistorid VT2 ja VT3 avanevad ning juhtimismähise pinge
dünaamiliste tunnusjoonte formeerimiseks mitmesuguseid tagasisidesid pinge, voolu, kiiruse, asendi jne järgi. Sellised tagasisided realiseeritakse mitmesuguste vastavate andurite abil. Andurid võivad olla kas analoogse või diskreetse toimega. Analoog- anduritelt saadav kasulik elektriline signaal on pidev ja mingis funktsionaalses sõltuvuses kontrollitavast suurusest. Vaatleme analoogjuhtimisskeemides kasutatavaid andureid. 3.4.1. Pingeandurid. Alalisvooluajamites kasutatakse pingeandurina potentsiomeetrit, milline ühendatakse alalisvoolumootori ankruklemmidele (joonis 3.15.a). Joonis 3.15 Vahelduvvooluajami korral alaldatakse trafo T sekundaarpinge alaldussilla V abil ja tagasisidesignaal saadakse potentsiomeetrilt R (joonis 3.15.b). Tagasisidesignaali Uts,U nivood ja seega tagasisidetegurit saab reguleerida potentsio- meetri liuguri nihutamisega. 3.4.2. Vooluandurid.
annaabi.ee 
