Koormusvool lülitub ümber vabavooludioodi ahelasse (kontuur 2) ning induktiivsuse energia muundub koormuse aktiivtakistuses soojuseks. Kui 2. kontuuri vool sumbub nulliks enne kui lüliti PL taas sulgub, tekib ahelas katkevvoolutalitlus. Piir pidev- ja katkevvoolutalitluse vahel sõltub toite- ja koormusahela parameetritest ning lüliti suhtelisest lülituskestusest. 131 Pinget vähendava alalispingemuunduri väljundtunnusjooned sõltuvalt impulsi suhtelisest kestusest q on näidatud joonisel 4.31. Koormusvoolu vähenemisel läheb muundur pidevvoolutalitlusest katkevvoolutalitlusse ning pinge hakkab järsult suurenema. Põhjuseks on asjaolu, et pärast voolu katkemist ja dioodi sulgumist sõltub sekundaarahela pinge koormuse vastuelektromotoorjõust. Mootori tühijooksukiirust ei määra mitte impulsspinge keskväärtus vaid amplituudväärtus
Kondensaatorite C1 ja C2 kommuteerimisega võib väljundpinge sisendpinget ületada ligikaudu kaks korda. Kuna lülitamine toimub nullvoolul, on lülituskaod väikesed. Järelikult on sujuvlülitusega pulsilaiusmuunduril märkimisväärseks eeliseks kogu lülituse (seadme) kasuteguri tõstmine. Kuna lülitid talitlevad vahelduvalt resonantsi tõttu, siis võib märkida, et kõrgeks osutub reaktiivkomponentide kasutamise efektiivsus. Kokkuvõtteks. Ühte alalispingemuunduri varianti tuntakse kui pulsilaiusmuundurit, kus lülitusahelad talitlevad harilikult sagedustel 2...200 kHz. Pinget madaldavate pulsilaiusmuundurite põhitunnused: väga kiired pingete ja voolude kasvamised ning kahanemised siirdetalitluste vältel, mis põhjustavad suuri dünaamilisi võimsuskadusid. Tööstuslikes rakendustes on selliste lülituste võimsused piiratud viie kilovatiga, kuid veoajameid valmistatakse võimsustega sadu kilovatte.
annaabi.ee 
