projektmõõtmete ja materjalide mahukaalu järgi. Mahukaalud on erinevatele materjalidele antud (kN/m³). 15. Defineerige mõiste arvutusolukord. Teatud ajavahemikus esinevad füüsikalised tingimused, millest lähtutakse konstruktsiooni arvutamisel. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: alalised normaalsed kasutustingimused; ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal; erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. 16. Kui suur on alaliskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,2 17. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega M? Materjali omaduse osavarutegurit. 18. Defineerige mõiste alaline koormus. Koormus, mis tõenäoliselt mõjub konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse. G. 19. Defineerige mõiste ehitise tüüp.
kokku:6,37 kN/m2 F1 = F5 = 6,37 · 27,2 = 173,3 kN/m Kandvad siseseinad h=26,1 m raudbetoon 300 mm - 0,30·25=7,5 kN/m2 F3 = F4 = 7,5 · 26,1 = 195,8 kN/m Omakaalukoormus kokku: F1 = 11,7 + 107,0 + 173,3 = 292,0 kN/m F3= 16,8 + 153,5 + 195,8 = 366,1 kN/m 1.4 ARVUTUSLIKUD KOORMUSED JA KOORMUSKOMBINATSIOONID 1. Pinnase tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,0 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,3 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,3x0,6x4,23=3,30 1,3x0,6x5,62=4,38 Kasuskoormus 1,3x83,2=108,2 1,3x117,0=152,1 Omakaal 292 366,1 Kokku 403,5 522,6 2. Konstruktsioonimaterjali tugevusest sõltuv kandevõime kaotus
j 1 i 2 kus: "+" - "koosmõjus..., samas kogumis..."; - "koosmõju"; Gkj - normatiivsed alalised koormused; Qk1 - domineeriva muutuva koormuse normisuurus; Qki - muude muutuvate koormuste normisuurused; Ad - arvutuslik avariikoormus ; Gj - j-nda alaliskoormuse osavarutegur ; GAj - j-nda alaliskoormuse osavarutegur avariiolukorras ; Qi - i-nda muutuva koormuse osavarutegur ; 0 ,1 ,2 - kombinatsioonitegurid (antud tabelis 4). (4) Avariiolukorra koormuskombinatsioonid sisaldavad kas ühe võimaliku avariikoormuse A (näiteks tulekahju vi kokkupõrge) või viitavad avariijärgsele olukorrale (A=0). Tulekahjuolukorras Ad on Projekteerimise alused 30
Indeks E viitab koormustest tingitud suurusele (sisejõud jms) Indeks d (design) viitab arvutussuurusele mis saadakse tavaliselt normatiivväärtuse jagamisel (teatud juhtudel ka korrutamisel) vastava osavaruteguriga. Indeks R (resistance) viitab kandevõimele, näiteks MRd on arvutuslik paindekandevõime. Indeks b (buckling) viitab stabiilsusele, näiteks Nb,Rd on varda arvutuslik nõtkekandevõime. Indeks G viitab alaliskoormusele, näiteks G on alaliskoormuse osavarutegur. Indeks Q viitab muutuvkoormusele, jne. Teras 1 12 Joon. 1.3: Telgede ja mõõtmete tähised Teras 1 13 2.2 Piirseisundid Eristatakse tavaliselt kandepiirseisundeid (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisundeid (serviceability limit state)
annaabi.ee 
