Ühiskonna konspekt riigieksamiks
NATO. Euroopa integratsioon.
Eesti riigi rahvusvaheline asend.
Rahvusvahelises suhtluses osalemise eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis kehtivat
riigivõimu. Seda võib teha de facto või de jure vormis.
Diplomaatilise tunnustamise järel ei pea teineteise pealinnades tingimata esindusi avama.
Riikidena võidakse tunnustada ka pagulasvalitsusi või oma iseseisvuse eest võitlevate
rahvaste organisatsioone.
Riikidevahelise suhtluse põhiraskust veavad saatkonnad jt alalied esindused. Diplomaatiliste
esinduste peamised ülesanded on oma riigi esindamine ja kontaktide loomine, oma riigi ja
kodanike huvide ning õiguste kaitsmine asukohamaal ning asukohamaa poliitika ja
majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine.
Diplomaatiliste esinduste juhid on suursaadik, saadik ehk diplomaatiline minister või
diplomaatiline asjur (ajutine ametikoht).
Komme nõuab, et enne diplomaadi ametisse määramise avalikustamist tuleb küsida
annaabi.ee 
