värisemine, hingamisraskused, peapööritus, nõrkustunne, jäsemete tundetus, higistamine. Teisteks hoogudega seonduvateks sümptomiteks on hirm kaotada enesekontroll, surmahirm. Hoog kestab tavaliselt mõned minutid, enamasti alla poole tunni. Hood harilikult korduvad. Tekkepõhjused Paanika on iseenesest normaalne, elu alalhoidev reageerimisviis. Paanikahäire erineb tavapärasest paanikast sellepoolest, et hoog esineb olukorras, kus paanikal ei ole ilmselget elu alalhoidvat otstarvet. Häire tekkepõhjuste kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Bioloogilise teooria pooldajad usuvad, et tegemist on normaalse kaitsemehhanismi sünnipärase häirega ehk siis peamiselt biokeemilise või neuroloogilise probleemiga. Paanika tekkimise künnis on erandlikult madal, mistõttu paanikahood tekivad suurema impulsita. On uuritud mitmeid erinevaid närvisüsteemi neurotransmittereid, kuid lõplikke tõendeid täpsete toimemehhanismide kohta ei ole saadud
Biotsönoosi kui üliorganismi, samuti selle kui inimühiskonna taolise sotsiaalse nähtuse kontseptsioon said aga karmi kriitika osaliseks. Kestvate diskussioonide tulemusena 20.-30. Aastatel kujunesid ökoloogias kaks uut kontseptsiooni, mida võib lühiduse mõttes nimetada bioloogiliseks ja statistiliseks. Bioloogiline kontseptsioon rajaneb biotsönoosi kui seda moodustavate organismide iseseisvaks. Teisisõnu võib biotsönoosiks nimetada vaid ennast alalhoidvat, troofiliselt suletud ja funktsionaalselt iseseisvat kooslust, mis sisaldab produtsente, konsumente ja redutsente (täiskoosseisuline kooslus). Sellest seisukohast polegi K.Möbiuse biotsönoos polegi biotsönoos, vaid mittetäiskoosseisuline sõltuv kooslus, kuna austripanga asurkonnas peaaegu puuduvad produtsendid ja ta eksisteerib ainult teistest biotsönoosidest saadavate ainete arvel. Statistiline kontseptsioon rajaneb kujutlusele biotsönoosist kui kontiinumist (pidev, katkematu)
annaabi.ee 
