19. sajandi mood
tulemus. Rahvarõivas andis aimu kandja seisuslikust ja rahvuslikust kuuluvusest
(alamseisust ja maarahvast), perekonnaseisust, ealisest erinevusest, päritolust
jne. Sealjuures on muutused toimunud aeglaselt, ümbrusele omaste moereeglite
kohaselt, traditsioone ja tavasid jälgides. Eesti rahvarõivad jagunevad mitmeks
kohalikuks rühmaks. Nelja peamise rühmana võime eristada Lõuna-Eesti, Põhja-
Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid.
Naise ja neiu rõivas
Paistis silma suure alalhoidlikuse ja konservatiivsusega. Naise ülikonda kuulus
tavaliselt linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokku õmmeldud
seelik, pikk kuub, kasukas, põll, vöö, valge pearätik, sõba, sukad, kindad ja
pastlad. Särke õmmeldi väga lihtsalt, võeti lihtsalt kaks korda nii palju riiet kui
suur pluus on, murti kokku ja õmmeldi ääred kinni ning jäeti lihtsalt kaks käe
auku. Osades kohtades olid ka oma regiooni kirjud mustritega õlarätid moes.
annaabi.ee 
