uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg Katoliiklaste Huberti Jedin, kes kasutas nelikjaotust: - Kristlus roomaaegses ühiskonnas: piir umbes aastas 700, kui frangid ühendavad Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300 - Kristlik-Õhtumaise korra jagunemine: u 1300, lähtub mõtteloolisest aspektist, tekkis
keskkondi. Selgroogsete liikide põhirühmad on tekkinud ja arenenud peamiselt troopilistel aladel. Arvatakse, et 2000. oli hävinud 1/5 kõigist maakera liikidest. Loodusvarade säästlik tarbimine on eeldus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisele nii, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele. Kõige üldisemalt võib eluslooduse mitmekesisust tähtsustada biosfääri kui terviku talitluse alalhoidjana. Mikroorganismid, taimed ja loomad pakuvad tasuta ökosüsteemiteenuseid, ilma milleta ei oleks olemas meie elurikast maailma või vähemalt inimühiskonda oma praegusel kujul. Loodusliku mitmekesisusega võib lahendada ka söögiprobleemid jm. Inimkond tarvitab või on tarvitanud oma ajaloo vältel toiduks tarvitanud taimi umbes 700 liigist, ehkki maakeral kasvavatest taimedest on söödavad vähemalt 75 000 liiki, milledest mõned on praegu kasutatavatega võrreldes täiesti samaväärsed
annaabi.ee 
