Riigieelarve kogutulud aastal 2015 olid riigieelarvega kavandatud summast siiski väiksemad prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha.
[4] Krediidiinflatsioon, liigne optimism eeldatavate turgude suhtes ja sellest johtunud strateegiliselt valed krediteerimisotsused tõid 1923. a., pärast Venemaale orienteeritud majanduspoliitika läbikukkumist kaasa ulatuslike pankrottide laine ning majanduslanguse. Lisaks oli 1923. a.. põllumajandusele äärmiselt ebasoodne. Mittelikviidseiks osutunud laenude refinantseerimise katsed ebaõnnestusid. Kriisi süvendas riigitulude alalaekumine maksuaparaadi puudulikkuse tõttu ning kogu rahvamajanduse madalseis. [4] Keskpanga katsed katta kasvavat laenunõudlust ja riigieelarve puudujääki pangatähtede täiendava emissiooniga (lisaks käibes olevaile riigikassatähtedele) tingisid kasvava nõudluse välisraha järele, mida pank, säilitamaks marga kurssi, suutis rahuldada vaid kullatagavara arvelt (kullavaru kahanes 15 mln. kuldrublalt 2,5 mln. kuldrublani). Kokkuvõttes viis see marga pideva nõrgenemiseni. [4]
annaabi.ee 
