nimetatigi selliseid tuumaseadmeid ,,pile" (e.k., virn, riit; patarei) ja alles 1952. a. tuli kasutusele ,,tuumareaktor". Algselt E. Fermi ja L. Szilardi projekti järgi üldjoontes kerakujulisena kavandatud seade koosnes vaheldumisi laotud ja puitdetailidega kinnitatud neutronite aeglustina toimivatest ülipuhta grafiidiplokkidest ja uraanoksiidist tuumkütuse tellistest. E. Fermi ise kirjeldas aparatuuri kui ,,mustade telliste ja puitprusside lohakat virna". Töö käigus ja suure hulga alakriitiliste virnade katsetustest selgus, et uraani kriitiline mass saavutatakse kera lõpuni välja ehitamata ja nii jäigi osaliseks keraks. Seade oli varustatud neutroneid ahnelt neelava kaadmiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid jahutussüsteemi ei peetud vajalikuks. Põhjalikult oli mõeldud tuumaohutuse peale. Ametis oli kirvemees, et köie läbiraiumisega kukutada seadmesse selle kohal rippuv kaadmiumist avariivarras, kui automaatvardad ei toimi
1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur Hajumisteguri all toru mingis punktis mõistetakse suhet tegeliku temperatuuri ja temperatuuri vahel milline oleks toru ühtlasel kuumutamisel soojusvooga qmax. Temperatuurivälja suurim ebaühtlus on alakriitiliste parameetritega trummelkatla horisontaalsetes torudes. Joonis 12-6. Horisontaalse toru ülemiseosa ülekuumenemine vooluse kihistumisel Horisontaalsetes torudes läbimõõduga üle 15mm isegi ühtlase kuumutamise korral kogu perimeetri ulatuses, sisemine soojusülekanne toru ülemises osas oluliselt halvem kui alaosas tingituna gravitatsioonijõududest. Seega on halvenenud soojusvahetusega piirkond horisontaalsetes torudes suurem kui vertikaalsetes. Kaldtorudes on
Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju. 1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur Hajumisteguri all toru mingis punktis mõistetakse suhet tegeliku temperatuuri ja temperatuuri vahel milline oleks toru ühtlasel kuumutamisel soojusvooga q max. Temperatuurivälja suurim ebaühtlus on alakriitiliste parameetritega trummelkatla horisontaalsetes torudes. Joonis 12-15. Horisontaalse toru ülemiseosa ülekuumenemine vooluse kihistumisel Horisontaalsetes torudes läbimõõduga üle 15mm isegi ühtlase kuumutamise korral kogu perimeetri ulatuses, sisemine soojusülekanne toru ülemises osas oluliselt halvem kui alaosas tingituna gravitatsioonijõududest. Seega on halvenenud soojusvahetusega piirkond horisontaalsetes torudes suurem kui vertikaalsetes