järgimine ehk allumine sotsiaalse elu normidele. Hälbimine on käitumine, mis ei vasta normidele. Ehk: sotsiaalne kord tagatakse sotsiaalsetest normides kinnipidamisega (konformsus). Normidest teisiti käitumine on hälbimine konformsuse suhtes. Mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all: Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida määratletakse hälbiva käitumisena. Alakonformsus põhineb normide ignoreerimisel või tagasilükkamisel, sisaldab mittealluvat käitumist (äärmusjuhtumeil võib viia anarhiani). Ülekonformsus põhineb normide mittekriitilisel aktsepteerimisel, sisaldab ülialluvat käitumist ja punktuaalset normide järgimist (äärmusjuhtumeil võib viia fašismini). 8. Vägivald spordis Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib
uue normi, kehtestatakse selle otsusega alati ka hälbiv käitumine. Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks abil äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku määratletakse hälbiva käitumisena. hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks 8. Vägivald spordis (kirjelda põhimõisteid vägivald, agressiivsus; nimeta olulisemad reegliteks