Õiguse entsüklopeedia
Korraline ehk iga 4 aasta tagant, valitakse uus parlamendi koosseis. Erakorraline, kas
parlamendi ise tagasi astumises, või presidendi poolt võimult vabastamine, sest ei saa
hakkama vms. Parlament valitakse otse rahva poolt, aga mõnedes riigis on see kaudselt,
valitakse valijamehed ja need valivad parlamendi.
Kui täiskogu tuleb kokku ehk istungjärk, struktuuri üksuste puhul on istung. Pikkus võib ka
erinev olla. Parlamendis on olemas oma struktuurid, fraktsioonid, komisjonid, komiteed ja
alakomiteed. Eesti puhul on fraktsioonid ja veel komisjonid. Komisjonid võivad olla alatised
või ajutised.
Seadusandlik tegevus on kõige olulisem tegevus parlamendi puhul, see tähendab seaduste
vastuvõtmist parlamendi poolt, see on kolmetasandiline protseduur. 1 staadium: seaduse
algatus initsiatiiv. Seaduse võib algatada parlament, valitsus või PS järgi mõnes riigis ka
rahvas. President võib ainult põhiseaduse muutmise puhul. 2 staadium: Ettevalmistus- seda
teeb parlament
annaabi.ee 
