12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte
Triik maalis ka maastikke,
kuid oli eriti edukas portretistina, J.Koori loomingus tõusis esikohale skulptuur.
Suviti käisid eesti kunstnikud nagu nende kolleegidki väljaspool Pariisi, näiteks
Normandias maastikke maailmas. Triigile ja Mägile sai väga oluliseks ka viibimine
Norras. Triigi portreed muutusid E. Munchi mõjul üldistatuks ja ekspressiivseks.
1912 aastaks oli enamik välismaal olnud kunstnike Eestisse naasnud. Nende uuenduslik
looming erines kohapealsete alahoidlikumate kunstnike loomingust. See sünnitas pingeid
kunstielu organiseerimises ja näitustegevuses. Sellega oli aga eesti kunstielu muutunud
niisama mitmekesiseks, nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides.
Arhitektuuris- eestlased ei suutnud veel oluliselt kaasa rääkida. Georg Hellat kavandas
siiski 1902.a. Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, millel oli oluline üldkultuuriline
tähtsus. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond some arhitekte.