laste eripära
1900. aastal ilmus Ellen Keylt, kuulsalt Rootsi naiste ja laste õiguste eest seisjalt, raamat
"Lapse sajand". Autor avaldas lootust, et eelolev aastasada õpetab lähenema lapsele teisiti,
avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti
pedagoogilise mõtteloo esindajate konverentsidel, kui nurjunud oli see lootus. Ent siiski!
Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning
alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema,
mida lapsed suudavad. Samas on mitmemõõtmeline maailm äratanud lastes endas tugeva
mina-teadvuse, mida enam pimesi kuuletuma ei pane.
Vabanemine mitmetest kultuurilistest painajatest lubabki lastel ilmutada oma tahet, tajuda
end täiskasvanuga võrdsena, näha asju eelarvamus vabalt ja mitte leppida reeglitega.
Arvutiajastu eelistused kuuluvad paindlikule mõistusele, mitte inimest raamides hoidvale
traditsioonile.