Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940
Ühelt poolt
kultuurihorisontide avardamine, püüdlus värskema esteetilise mõtte ning modernsema elutunnetuse
poole ja välja astumine kunstikriteeriumide kõrgendamise eest, mis eesti kirjanduse ja kultuuri arengus
oli vaieldamatult edasiviiv. Teiselt poolt tähendas see suunitlus aga lahtiütlemist kirjanduse senistest
rahvuslik-talupoeglikest traditsioonidest, mida nooreestlased käsitlesid üksnes kui provintslikku
mahajäämust, ning kaldumist kirjanduse sotsiaalse funktsiooni alahindamisse.
Samal ajal, kui oma võimalusi otsiv Eesti poliitiliste ja sõjaliste kokkupõrgete keerisesse sattus,
elavnes soikunud kirjanduselu. 1917. a kevadel saabusid pagulusest Vilde ja Tuglas. Esialgu ei
õnnestunud kirjanikke koondada suuremaks organisatsiooniks.1917 aasta juulis asutas kuus kirjanikku
,,Siuru" rühmituse.Tuglasest sai selle juhtkuju. Isiksuselt erinevaid surulasi sidus uusromantiline hoiak
ja sõpruskondlik suhtlemine