Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda sellise alagi siis selleks, et see oleks ka väärt midagi, tuleb sellele täielikult pühenduda. „Brand“ on dramaatiline poeem, mis ei olnud algselt plaanitud teatrilavale vaid ettelugemiseks. Tänu sellele on seda väga raske lavastada, kuna teoses on palju kohti, mida pole laval võimalik saavutada (lumelaviin, tormiline meri). Kuid siiski on see lavadele jõudnud ja saanud suure tunnustuse osaliseks. „Brand“ on väga intrigeeriv teos ja põhineb
Ta on üks hilisemaid avastusi Uganda maailmamuusikas ning andnud viimase kahe aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid Euroopas ja Aasias, mänginud ühel laval koos Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaledi, Etran Finatawa, Baba Maal & Salif Keita`ga. Sebunjo kasvas üles Ugandas, õppides rahvamuusika pille nagu endongo, amandinda ja kalimba. Hiljem ta uurinud ja õppinud kora`t ning Lääne-Aafrika (Senegal, Gambia ja Mali) rahvamuusikat Alagi Mbye, Kouyateh & Cissoko, Jali perede ja Malis Toumani Diabate juures. Täna asub ta muusikalisel teelahkmel Ida- ja Lääne-Aafrika vahel. Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid ansambli loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava hõimu mandinked repertuaar. Joel Sebunjo ja pill amandinda. Kalimba Minu arvamus: Külastasin Joel Sebunjo kontserdit, mis toimus 22 oktoober 2009. Kontsert mida
· piiratud ratsionaalsus Irratsionaalne · valik tehakse enne variantide uurimist ja hindamist (selle tingib ajaressursi puudus) · aluseks täielikult subjektiivsed hindamismeetodid Herbert A. Simon Tema vaidlustas klassikalise õpetuse seisukoha ja ütles, et juht ei suuda kunagai optimeerida ja ratsionaliseerida oma tegevust; otsustusolukorrad on liiga keerukad inim-mõistuse jaoks (alagi on mingi osa informatsioonist mida ei saa või ei ole mõistlik arvesse võtta); arvutil on võimalik vaid osa otsuste tegemist programmeerida. Organisatsioon on üksikiskute kogum! · Kõigil töötajatel on erinevad ülesanded ja eesmärgid · Igal töötajal ja allüksususel on oma huvi täita kohustus · Igaüks kaitseb oma huve ja peab neid kõige olulisemaks
annaabi.ee 
