Skisofreenia
Meestel algavad sümptomid tavaliselt
varem kui naistel.
Negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse ja nende pereliikmetesse süvendab
haigust ja soodustab probleemi varjamist ning vähendab nende huvi abi otsida.
Sümptomite varjamine võib viia isoleerituseni, sagedase hospitaliseerimiseni ja
soodustab diskrimineerimist õppeasutuste ja tööandjate poolt. Seadusandjate,
riigiametnike ja isegi tervishoiutöötajate väärarusaamad skisofreeniast võivad viia
vajaliku ravi alafinantseerimiseni.
Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat
iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või
nägemishallutsinatsioonid, probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses
käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või
kummalised mõtted.
Tekkepõhjused ja-mehhanismid
Skisofreenia täpset põhjust ei teata.
annaabi.ee 
