imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Kas alaealistel Eestis on õige ise otsustada abordi tegemise üle?Alaealisi ei usaldata nii paljustki, et nad võiksid endala poest pudeli õlut või veini osta, sest arvatakse, et nad on nii mõtlematud, et võivad ennast sellega kahjustada. Alaealisi ei usaldata ise otsustama kas neile võib vaktsineerimissüsti teha. Vanemad on kohustatud vastutama oma lapse elu ja tervise eest kuni tema täisealiseks saamiseni. Usutakse, et alaelised ei suudaks ette näha oma tegude tagajärgi. Alaealisi ei lubata valima, kuna avatakse, et nad ei suuda näha seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel. Aga abordi tegemise üle võib 16. aastane noor neiu juba ise otsustada. See ei ole loogiline, et valimisi ja alkoholi ostmist ei usaldata noortele, kuid kõhus oleva lapse tapmine ja noore ema enda tervise ohtuseadmine on midagi sellist, mille suhtes on alaealisel elukogemus olemas.
katkestada koolikohustuse täitmist ning minna suurematesse linnadesse seiklust või paremaid võimalusi otsima. Piire ületavast inimkaubandusest rääkides nähakse ohustatud rühma laiemana. Ühest küljest toodi esile, et välismaale kipuvad enam need noored, kes ei suuda ennast Eestis realiseerida ja kodupiirkonnas töökohta leida, mis näitab jällegi inimkaubanduse seotust laiema sotsiaalse taustaga. Teisalt otsivad alaelised välismaalt lihtsalt seiklust ja uusi kogemusi, samas omades idealiseeritud arusaamu elust ja töötamise tingimustest teistes riikides. Seetõttu moodustavad ohurühma kõik noored, kes ei tea, mida välismaale tööle minnes silmas pidada ning kuidas seda juriidiliselt korrektselt teha. Mitmed ennetustööga tegelevad ja noortega neil teemadel vestelnud eksperdid tõid esile, et noored ei ole kursis välismaale töölemineku protseduuridega ning ei pea ennast millegi