Sooteadus
Kasvavad
pilliroog, sookastik, sinihelmikas, soopihl, ubaleht jne; rabastumise jätkumisel suureneb
turbasammalde, tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa jt rabataimede osatähtsus.
Siirderabas kasvab rohkem pilliroogu, vaevakaske, sinikat, sookailu ja teisi sügavalt
juurduvaid meso-oligotroofseid sootaimi kui kõrgrabas.
Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud, millest enamik on alaboniteedilised.
Puistute boniteet V-Va.
Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja neis on pindmise, oligotroofse
turbakihi paksus üle 0,5 meetri, siirde- ja nõmmrabas aga väiksem. Kõrgraba on siirderaba või
nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. Turbalasundi paksus on üle 1
meetri, üksikjuhtudel 9-10 m ja rohkemgi, kusjuures pindmise oligotroofse turbakihi paksus on alati
üle 0,5 meetri.
annaabi.ee 
