A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Kaasvestleja, kelle pea paistis tõllaukse vahelt, oli kahekümne kuni kahekümne kahe
aastane noor daam. Oleme juba märkinud, kui kiiresti haaras d'Artagnani silm inimese
näojooni. Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas
d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli
elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte
siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli
tundmatuga-elavas jutuhöos.
«Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam. «Viivitamatult pöörduda
tagasi Inglismaale ja talle kohe teatada, kui hertsog lahkub Londonist.»
«Ja ülejäänud juhtnöörid?» küsis kaunis reisija.
«Need on selles kastikeses, mida võite avada alles sealpool La Manche'i.»
«Hästi. Ja mis teete teie?»
«Pöördun tagasi Pariisi.»
«Ilma et seda häbematut poisikest õpetaksite?» küsis daam.