sest, laastu liigist, pinnakvaliteedile esitatavaist nõudeist jne. Terase töötlemisel kasutatavad vedelikud jaotatakse kahte rühma. Esimesse kuuluvad peamiselt jahutava toimega vedelikud. Sellised on sooda ja seebi vesilahused, vesiemulsioonid ja teised suure soojusjuhti- vusega segud. Teise rühma moodustavad määrivate omadustega vedelikud. Siia kuulu- vad mineraalõlid ja nende segud, sulfofresool (väävlistatud mineraalõli), vedelik „Akvol 2", molübdeendisulfiidiga õli jt. Malmi töötlemisel kasutatakse jahutusvedelikuna petrooli koos tärpentini või soodaemulsiooniga. Mõnikord töödeldakse malmi ja teisi hapraid mater- jale jahutuseta, s. t. kuivalt. Jahutus- ja määrdevedeliku õigest valikust sõltub suuresti lõikeriista püsivus ja töödeldud pinna kvaliteet. Vedelikke võib viia lõiketsooni j ärgmiselt: 1) vabas joas. Pump annab vedeliku pingi paagist vooliku ja düüsi kaudu
Lõikekiirus on 15...20 % väiksem võrreldes välistreimisega. Mahalõikamisel tekib lõigatavas soones lõiketera ja tooriku pindade vahel suur hõõrdumine, mistõttu tera kuumeneb tugevasti, eriti terase töötlemisel. Sellepärast soovitatakse mahalõikamisel lõikekohta ohtralt jahutada mineraalõliga või vedelikuga ,,Akvol 2". Tehnoloogilise protsessi elemendid. Toorik. Toorikuid valmistatakse valutsehhides (valu), sepatsehhides (sepised) ja ettevalmistustsehhides (lõigatakse valtsmetallist) Nende valmistusviis sõltub detaili iseärasustest ja tooriku tootmisviisist. Tehnoloogiline protsess. Detailide valmistamisel toimub silindrilise välispinna, otspindade, astmete ja soonte treimine ning mahalõikamine kindlas järjekorras. Treiterad kinnitatakse terahoidikusse
annaabi.ee 
