Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade
Majad olid
enamasti puust ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid. Keisririigi ajal hakati linna
sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus
omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid.
Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Paneteon.
Püstitati triumfikaari ja obeliske. Keisririigi ajal levisid kivist teed, sillad ja ka
monumentaalsed veejuhtmed, mida kutsuti akveduktiks.
Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist annavad
Pompei varemed Lõuna- Itaalias. Linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja
mattus pärast purset 79. aastal tuha alla. Katastroof säilitas mitte üksnes linna üldilma,
vaid ka olulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse
kuulutusi. Enamus majad Pompeis olid ühe- ja kahekordsed, ka veevarustus, termid,
foorum ja amfiteater olid olemas.