Eesti geograafia
Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik
tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid
ja glaukoniitliivakivid.
Silur
Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb KeskEestis ja LääneEesti saartel. Silurijärgse
kulutuse tõttu pole lademe paksus avamustel täielik. Ometi küündib paksus kuni 400m ja üle selle.
Siluri ajastul oli Eesti ala merelaht ning asus akvaatori lähedal, misõttu merevesi oli soe ning keskkond
soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe
kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik. Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed (kalad).
Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni, madaliku,
avaselfi, ülemineku ja süvavee setteid.