3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid. Akvaariumis kasvatatakse organisme enamasti kas uurimiseks või täidab akvaarium esteetilisi eesmärke. Akvaariumihuvilisi inimesi ja selle pidajaid nimetatakse akvaristideks
kus kalad elama hakkavad. See on vajalik temperatuuride ühtlustumiseks. Seejärel võetakse iga akvaariumisüsteemi kohta üks või vastavalt kalade arvule ja suurusele anumad (Pilt 13), kuhu pakendist kalad välja valatakse. Seejärel pannakse kaladele, kes on transpordi vees, juurde akvaariumi vett. Enne korjatakse välja surnud isendid (Pilt 10 ), kui neid peaks leiduma. Kui tegu on nõrgemate kaladega või transpordi- ja akvaariumivee suure erinevusega, on soovitatav lisada akvaariumivett väiksemate koguste kaupa ning pikendada kala kohanemisaega. Kaladel lastakse selles vees olla umbes 20 minutit, et kala saaks harjuda. Seejärel lisatakse transpordijääkide neutraliseerimiseks, stressi maha võtmiseks ja kergeks desinfitseerimiseks, neutraliseerivat ainet (aine nime pood ei avaldaks). See tagab maksimaalse turvalisuse uude keskkonda viimisel. Lasime sellel mõjuda 15 minutit. Siis
annaabi.ee 
