N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus.
ole kellelgi võimalik elada 100% allergeenivabas keskkonnas. Kui lemmikloomast on raske loobuda, tuleks teda pidada õues või köögis-koridoris ning mitte lubada elu- ja magamisruumidesse. Tuleks vältida otsest kontakti loomaga (silitamist, sülle võtmist). Kui see ei õnnestu, tuleb pärast looma puudutamist korralikult käsi pesta. Samuti tuleb looma regulaarselt hooldada (pesta, kammida). Suureks probleemiks on allergikutele ka puurilinnud (kõõm, eritised) ja akvaariumiloomad. Halvasti hooldatud akvaariumisse kasvab palju vetikaid, suureneb toa õhuniiskus. Samuti tekitavad allergiat paljud loomade kuivtoidud. · Putukad Putukaallergiat esineb suhteliselt sageli. Seda põhjustab putuka mürk, sülg või muu eritis, mis satub inimorganismi torke või hammustuse kaudu. Tagajärjeks võib olla varane või hiline allergia. Varane allergia avaldub paikse sügeleva kublana, mis tugevasti allergilisel inimesel võib areneda anafülaktiliseks sokiks