kirikuolud on Rootsi omadest liig erinevad, ning asus kindlalt evangeelse kirikukorralduse arendamisele. Kõige praktilisemalt tuli esile kaks ülesannet: üles ehitada ja korda seada sõjas hävinud kirikuhooned ja varustada kogudused vaimulikega. Agricola mõistis, et ta vajas aadli toetust, kuid aadli kaasatõmbamine oli praktiliselt võimatu. Aastal 1584 läkitas Agricola kõigisse Eestimaa nelja maakonda poliitilise deklaratsiooni, milles ta käsiltes momendi kõige akuutsemaid küsimusi. Ilma kirikuhoonete ja vaimuliketa ei olnud kiriku tegutsemine mõeldav. 6. jaanuaril 1586 anti Agricolale täitmiseks ,,Instruktsioon"- pikk ja põhjalik instruktiivne tegevuskava luteri kiriku kindlustamiseks. Pikemalt peatus dokument kiriku sissetulekute kindlaksmääramisel; dokumendi kohaselt pidi igas kirikus olema nimestikud ristitute, laulatatute ja surnute kohtae(meetrikaraamat).
lagunemisprotsessid, bioloogiline produktsioon jmt. Kuigi pöördumatud ainekaod pinnasest on looduslik protsess, on see inimese poolt palju kordi kiirendatud. Lõunapoolsetes riikides on see protsess kiirem tänu suuremale päikeseenergiale. Lõpuks veetsükkel lakkab eksisteerimast ja tekivad ulatuslikud kõrbealad. Seda on võimalik kogeda juba antiikkultuuridega Mesopotaamias ja Põhja-Aafrikas. 12.Vetikatoksiinid siseveekogudes. Toksilised vetikaõitsengud on tõenäoliselt üks akuutsemaid keskkonnaprobleeme sellel sajandil. Põhjus on ühene -- vähemalt osaliselt on tegemist looduslike protsesside ja nähtustega mis ei allu inimese reguleerivatele abinõudele. Teisest küljest on põhjust arvata, et inimtegevus on toksilisi vetikaõitsenguid intensiivistanud. On see nii või ei, ilmselt tuleb ühiskonnal aktsepteerida toksiliste õitsengute paratamatust ja õppida elama koos nendega
annaabi.ee 
