Onomastika, nimekorraldus
vastava kirjapildiga. Sellest otsusest ajendatult andis Emakeele Selts välja
soovitused (Päll 1997), kuidas kohanimede võrupärast hääldust kirjapildis
edasi anda. Võru Instituut nõustus üldiselt nende soovitustega, kuid taotles
lisaks võimalust märkida põhikaardil ka kohanimes esinevat eriti tugevat
palatalisatsiooni, sest nii märkimata jätmine, nagu Tona, Kolo, kui ka j-ga
märkimine, nagu Tonja, Koljo, on ühtviisi kaugel originaalhääldusest Ton´a,
Kol´o. Palatalisatsiooni akuudiga märkimist lubatigi erandina kaartidel, kuid
mitte kohanimede ametlikus kirjakujus. Kõik muud murdejooned, mida on
võimalik edasi anda eesti kirjaviisi vahenditega, osutusid ühtäkki
vastuvõetavateks nii kohanimekomisjonis esindatud nimeuurijatele,
kartograafidele kui ka riigiametnikele.
Peamised kasutusele tulnud Võru murde jooned on: ä-harmoonia (Härämäe),
ü-harmoonia (Küllätüvä), õ-harmoonia (Saarlasõ), ülipika o kõrgenemine
annaabi.ee 
