õhupadi ketaste vahele. Peade ja kettapinna vahel puudub kokkupuude. Enamikel kettaseadmetel, mis on ehitatud pärast 1980-t aastat, on spetsiaalne peade parkimissüsteem. Süsteem liigutab pead vooluahela katkestamise korral ettemääratud asendisse, tavaliselt ketaste lõpus ning lukustab nad selles asendis seniks, kuni vooluahel taastatakse. 5 Mehhanism peade liigutamiseks (akuraator) Akuraatorit kasutatakse peade liigutamiseks edasi-tagasi üle kettaste pinna. Esimeste kettaseadmete juures kasutati peade positsioneerimiseks samm-mootor (Stepper Motor) süsteemi. Tänapäeval kasutatakse veel seda süsteemi disketiseadmete juures, kuid see ei ole enam sobiv kasutamiseks tänapäeva kõvakettaplaatide andmetiheduse juures. Samm-mootor tüüpi kõvaketaste päringukiirus (access speed) on vahemikus 30-70 ms (millisekundit).
lühikese ülevaate kõvaketta tööpõhimõttest. Andmed salvestatakse kõvaketta plaatidele sarnaselt lint- ja disketiseadmetele. Ketta pinda käsitletakse kui puntkide hulka, milles iga üksik magnetilise polarisatsiooni element muudetakse kas ,,1"ks või ,,0"ks. Kõvaketas ise koosneb mitmest üksteise otsa asetatud plaatidest, mille vahel on lugemis ja kirjutamispead. Plaate ajab ringi nende ühise võlli sees olev mootor. Lugemis ja kirjutamispeade liigutamiseks kasutatakse akuraatorit. 8.3 Kasutusala ja kasutusmugavus Kaasaskantava andesalvestusseadmena on kõvaketas just hea tema andesalvestuskiiruse ja suure mahutuvuse poolest. Kaasaskantaval kõvakettal on aga see viga, et teda peab hoolega transportima, kuna tal on palju liikuvaid osi, mis kukkumise ja põrutamise tagajärjel kahjustuda võivad. 9. KOKKUVÕTE Lisaks selles kursusetöös loetletud andmesalvestusseadmetele on ka veel hulk teisigi,
annaabi.ee 
