Tiit Lauk humanitaar
likkusest ja arvati see ka vastavas muusikas leiduvat, meie tantsumuusikal see aga veel
puudus. Sellele probleemile juhib tähelepanu ka V. L. (ilmselt Voldemar Leemets) artiklis
“Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest” (Leemets 1937: 131–132). Sellest hoolimata arenes
džäss ootamatult kiiresti, sest nagu juba mainitud, soov vabaneda pikaaegse poliitilise surve
kõikmõeldavatest tagajärgedest tekitab automaatselt erilise akulturatsioonivalmiduse, kiiren-
dades kõige uue vaba levikut. Siin peitubki ilmselt üks põhjusi, miks džäss kodunes meie,
mõõdukate põhjamaalaste teadvuses märkimisväärselt kiiresti.
1.1. HISTORIOGRAAFIA JA ALLIKAD
Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – džässmuusika jõudmist meie
kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rah-
vastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimus-