Tiit Lauk humanitaar
džässmuusikud ja -kollektiivid, toimus kogu õppeprotsess valdavalt kaudsel teel, BBC
igaõhtuseid tantsumuusikasaateid kuulates, mõningal määral ka heliplaatide ja hiljem
kinofilmide kaasabil. Samuti puudusid arvestatavad džässiõpikud. Sellele vaatamata arenes
see muusikaliik siin väga kiiresti: esimesest professionaalse džässorkestri tekkimisest (1925)
kuni vaba arenguperioodi lõpuni (1940), mis on väga lühike aeg niivõrd kontrastse kultuuri-
ilmingu akulturatsiooniks, tekkis Eestimaal teadaolevalt vähemalt 110 džässilikku tantsu-
muusikat mängivat orkestrit või ansamblit umbes 750 muusikuga, mis on Eesti tolleaegset
suhteliselt madalat linnastumise astet (džäss seostus eeskätt linnakultuuriga) arvestades
tähelepanuvääriv tulemus. Tegelikkuses olid need arvud ilmselt mõnevõrra suuremad, sest
uurimise praeguse seisu juures ei ole meil kasutada analoogilisi andmeid üsna suure osa kohta
Eesti territooriumist