Veterinaarne histoloogia
Müeliniseeritud aksonit katab membraan – askolemm. Asub müleiinkatte all. Aksoni tsütoplasma on
aksoplasma. Müeliinkihis esinevad süvikud – Ranvieri soonised – ehk müeliinkate pole
pidev.Müeliin kiirendab elektriimpulsi edasikannet.
Dendriidid – neuronite hargnevad jätked, mida võib olla 1 või mitu. Lühikesed ja harulised, algavad
laia tüvena rakukehast ja põõsakujuliselt hargnevad. Dendriidide tsütoloogiline struktuur on sarnane
akukeha omaga. Ülesandeks on võtta info vastu teistelt neuronitelt ja see rakukehale edastada.
Neuroneid jagatakse jätkete arvu alusel – bipolaarsed – 1 akson, 1 dendriit. Unipolaarne – 1 akson.
Pseudounipolaarne – akson ja dendriit algavad ühise tüvena, hargnevad erinevateks harudeks.
Multipolaarne – 1 akson, mitu dendriiti.
26. Neurogliia
Väiksemad kui närvirakud. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi.
Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks
annaabi.ee 
