Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
Nii pole ka
filosoofial vaja vaeva näha sellega, et teadmise võimalikkust välistest meelemuljetest tuletada.
Teadmise kujunemine inimindiviidi hinges, mõtlemine, on “taasmeenutamine”, anamnesis – selle
teadmise taasmeenutamine, mida hing justkui sünni-eelselt omas ja kehastudes “unustas”.
Teisiti üteldes on Platoni järgi inimese hinges teatud teadmise potentsiaal ja mõtlemist tõlgitseb ta
selle teadmispotentsiaali aktualiseerimisena. Hing ei ole niisiis sünni momendil mitte “puhas
tahvel”, tabula rasa, millele hilisem kogemus alles sisu “kirjutab”, vaid ta kätkeb endas juba
mingil kujul teadmist või teadmise algeid.
Lisaks lähtub Sokrates siin eeldusest, et kogu physis tervikuna on suguluslikus seoses. Sõna
physis tähendus võiks antud juhul olla “loomus” ning antud seisukohta võiks mõista selliselt, et
asjade loomused, olemused/ideed, kujutavad endast terviklikku seost. Selle eelduse tõttu on
annaabi.ee 
