Füsioloogia
sõltuvalt eristatakse: PRESÜNAPTILISE PIDURDUSE puhul moodustavad pidurdavad neuronid
sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev
mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis
saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Tekke mehhanismilt on see vorm sarnane pessimaalsele,
kuna ta on seotud aksoni lõppharude presünaptilise mambraani kestva depolarisatsiooniga, mis ei
võimalda leviva aktsioonipotentsaali genereerimist antud piirkonnas. POSTSÜNAPTILINE
PIDURDUS tekib pidurdava mediaatori N: gamma-amino- võihape toimimisel postsünaptilisse
membraani. Pidurdavates sünapsites tekkinud mediaator difundeerub sünapsi pilusse ja
hüperpolariseerib järgmises neuronis paikneva postsünaptilise membraani. Tulemuseks on
postsünaptiline pidurdus, mis ajalisel ja ruumilisel summeerumisel võib veelgi tugevneda. RENSHAW
PIDURDUS e tagasipidurdus on postsünaptilise pidurduse eriliigiks.
annaabi.ee 
