· omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste
(2) Kui interneti ettevõte Google läks avalikuks, olid paljud investorid pahased, et nad lasid välja teise järgu aktsiad, et firma asutajad ja juhid ei kaotaks ettevõtte üle kontrolli. B-klassi aktsiad, mida 11 hoiti Google omanikele, andsid 10 häält, samal ajal kui tavalised A-klassi aktsiad, mis müüdi avalikkusele, andsid ühe hääle aktsia kohta. (11) 1.4 Omaaktsia Aktsiavaru või tresooraktsia (omaaktsia) tekib siis, kui ettevõtte ostab tagasi oma enda aktsiaid ilma edasimüügita (reemiteerimise) või aktsiate kustutamiseta. Kui ettevõte emiteerib aktsiaid, siis puhasväärtus ja aktsionäride kapital tõuseb, sest ettevõte saab vastu raha kuna tehakse tehing kus aktsionärid saavad ettevõtte osanikuks ja aktsionärid maksavad selle osaluse eest. Kui aga ettevõte ostab turul olevaid omaaktsiaid tagasi, siis selle võtta väheneb
annaabi.ee 
