koguneda. 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse -- Rootsi SEB-pank ja Swedbank omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Kuldajastu Pangandussektori kuldajastu langeb aastatesse 19961997, mil kiire majandusarengu tõttu leidis aset plahvatuslik kasv ka pangandussektoris. Kasvu rahastati valdavalt madalate kuludega välislaenude ja aktsiaemissioonide abil ning seega kasvas raha juurdevool, mis omakorda suurendas sisemaist nõudlust. Vahendite ülekülluse tõttu valitses pankade vahel karm konkurents, mis takistas ratsionaalsete krediidiotsuste tegemist. Ebaproportsionaalselt suuri summasid kulutati majanduslikult põhjendamatute projektide, eratarbimise ja aktsiaturul laenukapitaliga teostatavate tehingute finantseerimiseks. Pangad Tallinna väärtpaberibörsil 1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs.
mille turuosa moodustab kokku ligi 86%. Alates 1995. aastast hakkasid juhtivate pankade ümber moodustuma konsolideerimisgrupid, mis võimaldavad pankadel pakkuda laialdast valikut finantsteenuseid. Tänaseks omavad pangagruppide liikmed ka ca 95% liisingu- ja varahalduseturust ning ca 25% kindlustusturust. Viimastel aastatel on panganduses toimunud märkimisväärne tehnoloogiline areng, eelkõige elektroonilise panganduse vallas. 1998. aasta sügisel kahe suurema panga poolt korraldatud aktsiaemissioonide tulemusena omandasid Rootsi pangad neis strateegilise osaluse. Seoses väliskapitali kaasamisega paranesid finantsasutuste kapitali adekvaatsuse ja maksejõulisuse näitajad. Väärtpaberituru infrastruktuur ja raamistik on arenenud viimase viie-kuue aasta jooksul. Turvalise kauplemiskeskkonna tagavad modernsed ja täielikult elektroonilised 1994. aastal asutatud Eesti Väärtpaberite Keskregister ja 1996. aastal oma tegevust alustanud Tallinna Väärtpaberibörs (TVB)
annaabi.ee 
