Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
Kõige
kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta
vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse
aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24)
Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest
indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt
aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt
agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel
puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem
väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige
paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed. (Saar, 2007, lk
60-62)
2.1