Maateaduse alused I kordamisküsimused
Valdavalt moodustavad mineraale ioonid või nende rühmad, mis seostuvad ioonilise keemilise sidemega
(~90% mineraalides). Mineraalides võib olla ka kovalentne side.
Iooniline side - Ioonilise sidemega mineraalid on enamasti täiusliku lõhenevusega.
Kovalentne side valentselektronide paaride abil (tugevam kui iooniline). Kumbki aatom annab ühe
elektroni. Kovalentse sideme tekkemehhanism: doonoraatom annab elektronipaari, aktseptoraatom
vakantse orbitaali. Kovalentne side on laialt levinud orgaanilistes ühendites. Oluline sulfiidsetes
mineraalides ja ka silikaatides. Ebaselge lõhenevusega või isegi lõhenevuseta on tugeva (kovalentse)
sidemega mineraalid.
Vesinikside - täiendav side H+ ühendeis O-2, N-3, F-4ga, kus H+ ainus elektron on tõmmatud
elektronegatiiv- sema iooni poole. Vesinikside on tähtis vee molekulide seostajana vees ja jääs.
7