tahtest armeega liitunud ning selle armee liikmeid toetaks Eesti riik materiaalselt, siis oleksid kõik osapooled kindlasti rohkem rahul ning ka mul endal oleks turvalisem tunne Eesti kodanik olla, kui tean, et meid kaitseb sõjaolukorras küll arvuliselt väiksem armee, kuid oskustelt ja kvaliteedilt kindlasti kompententsemad ning arenenumad sõdurid. Kokkuvõtteks seega üldises plaanis leian, et ma ei ole täielikult kohustusliku ajateenistuse poolt, kuid mina aktsepteeriksin varianti, et sõjaväekohustus küll kehtiks, aga see oleks lühiajalisem, kui 11 või 8 kuud, ning minu silmis kaks ülejäänut vettpidavat varianti on ajateenistuse muutmine vabatahtlikuks või korraldada see palgaarmee vormis. Rene Tõldsep 9. klass Lagedi Kool 2014
vallutada ja mis ei kujunda poliitikat lähtuvalt Ameerika Ühendriikidest, Venemaast või mõnest muust riigist, vaid iseenda soovidest. Minu arvates on riigis ühel tähtsal kohal ka võrdsus. Loomulikult ei eelda ma, et kõik inimesed oleksid näiteks võrdselt heal majanduslikul järjel. On rikkamaid ja on vaesemaid inimesi. Aga siiski eeldan ma, et seoses majandusliku ebavõrdsusega riik mitte ei korralda asju nii, et see muudkui suureneks, vaid pigem ikka vastupidi. Tulemusena ma aktsepteeriksin ka seda, kui inimeste materiaalne seis erineks kordades või kümnetes kordades, aga kas see peab olema just sadades kordades? Leian, et riigi ülesanne olekski seda maksusüsteemiga pisut korrigeerida. Viimane, kuid samas eelmistest pisut ebamäärasem oleks ,,vendlus". Üldjoontes pean silmas igasugust kollektiivsust ja seltsimehelikkust kas või lihtsalt sõbralikkust. Seda võiks ühes riigis
annaabi.ee 
