õiguspsühholoogia
tingimuste korral patoloogiliseks (toimub nn patokarakteroloogiline areng), jõutakse väga julge teadusliku üldistuseni.
Põhimõtteline küsimus on, kas psühhopaatia on ikkagi psühhiaatriline diagnoos või eetiline kategooria isiksuse hindamiseks.
K. Leonhard toetab pigem teist seisukohta, väites, et negatiivse üldpildi korral eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja
positiivse korral aktsentueeritusest.A. Litsko eristab latentseid ja ilmseid aktsentuatsioone ning keskmise astme ja rasket
psühhopaatiat. Aktsentueeritus on selle autori arvates üleminekuvorm normist psühhopaatiasse. Täpsetes nüanssides
orienteerumine on aga väga keeruline ja siit on vaid üks samm olukorrani,kus normaalsete inimeste eluavaldusi hakatakse
käsitlema patoloogiast lähtuvalt.
K. Leonhard pooldas isiksuse uurimisel ühetähenduslikult kliinilist meetodit,rõhutades eriti vaatlust ja isiklikku kontakti
uuritavaga