Eesti sotsiolektide seisund
väljapoole, mõjuriks tihe omavaheline võrgustik;
- noorem täiskasvanuiga, kui algab standardiseerumine, vähemalt neis rühmades, kes
töötavad keeletundlikes töökohtades.
4. Keel ja aktsent
Eraldi tuleb kõnelda aktsendist, kuna väga palju klassikalisi sotsiolingvistilisi uurimusi on
tegelikult just aktsentide, st häälduserinevuste uurimused ja teiselt poolt, suurem osa leitud
sotsiolektilistest erinevustest on aktsendierinevused.
Murrete ajastul on igal murdel oma hääldusviis. Ajapikku tekib keeles tavaliselt üks
prestiizne aktsent. Inglise keeles kujunes selleks nt Londoni ümbrus ning Cambridge ja
Oxfordi hääldus, mis seostus hariduse, võimu ja mõjuga ühiskonnas. See oli keskajal
kohalik hääldusviis, järgnes selle häälduse õpetamine koolides ning hiljem kasutus BBCs
ja inglise keele kui võõrkeele õpetuses. Selliselt kaotas see aktsent oma territoriaalsed ja
annaabi.ee 
