Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
Kaasa aitas ka asjaolu, et Eesti ja Liivimaalt ei võetud 1797. aastani noori mehi nekrutiteks. See
soodustas uute ja lasterohkete perekondade loomist.
Põllumajanduse olukord 18.sajandil
Tänu Põhjasõjale laostus siinne põllumajandus rängalt. Vähenes loomade, eriti hobuste, lehmade
arv, tööjõunappuse tõttu jäid ülesharitud põllud sööti, osa heinamaid kasvas võssa. Ajapikku
olukord normaliseerus: sõja ja aktku eest laialipagenud ja soodest varju otsinud talupojad
pöördusid kodupaika tagasi. Hakati kasutusele võtma sööti jäänud maid. See eeldas viljaseemne
ja rakmeloomade olemasolu ning tööjõudu(selle puudus oli aga mitmeid aastakümneid
limiteerivaks teguriks). Mõisate külvipind ületas 18. sajandi lõpul Põhjasõja eelse taseme
ligikaudu kaks korda. Mõisapõllud suurenesid enamasti elanikest tühjaks jäänud talupõldude
arvel
annaabi.ee 
