Mõtte mõttest
funktsioon. Erinevate keelemängude vahel ei tarvitse olla midagi ühist, ehkki nad võivad
sarnaneda. Mõiste omandab tähendus siis kui me seda kasutame mingis kindlas
kontekstis. Sõnade tähendus seisneb nende kasutuses.
32
KEELEFILOSOOFIAST
Meie keel katab kogu maailma ja tegelikkust. Keel käsitleb tõsiasju. Sõnadel on analoog
tegelikkuses. Semantiline kolmnurk: asi-sõna-mõiste. Keel ja tegelikkus on omavahel
seotud, neid eristada on vahel väga raske.
Keel on teatud sotsiaalsete aktiviteetide kogu ja need ongi tegelikkus. Nt valu vastab
teatud sisetundele, kuid enamasti õpime valu tundma selle järgi, kuidas keegi valu
korral käitub. Keel on seotud miimikaga, mitte ainult sõnadega. Keel on vahendatud
sotsiaalne tegevus.
Teatud sõnad omandavad tähenduse ainult vastavas sotsiaalses praktikas ehk nagu
Wittgenstein ütleb keelemängus. Ta meelest on keel see, mis teeb inimesest inimese.
Keelemäng on iseseisvalt arenenud. See on sotsiaalne tegelikkus, mis on kasvanud läbi
annaabi.ee 
