Eesti poliitiline areng 1905-1918
riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid; asutati ette valmistama elamute
ülevõtmisi. Enamlaste poliitika tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust ning nende
toetajaskond hakkas vähenema. (Laur 1997: 41, 42)
Sama aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamise poole-
loodi kontakte välisriikide saatkondadega Petrogradis ja moodustati välisdelegatsioon. Ka
baltisakslased olid aktiviseernunud ning enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra, algas
mõisnike arreteerimine ja väljasaatmine. Samal ajal algas Saksa armee üldpealetung. Vene
sõjavägi oli lakanud olemast, Punaarmee oli aga liialt nõrk, et sakslastele vastupanu osutada.
(Laur 1997: 42)
19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid
Konstantin Päts juhina, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Samuti koostati Iseseisvusmanifest,
annaabi.ee 
